Minu nimi on Hanna-Mai Ressar & ma olen olnud Varjupaikade MTÜ Pärnu kodutute loomade varjupaiga vabatahtlik alates 2011 august. Enne seda olin mitmeid kordi varjupaika külastanud, kuid püsivus polnud neil päevil minu parim külg. Augustis 2011 sai mul aga küllalt hüplevast kohalolekust, võtsin end kätte ning praegu võib mind Varjupaigas näha nädalavahetusel, vabadel päevadel ning koolivaheaegadel.
Minu kolmandaks jalutuspartneriks sai Cleidis, kellega ei õnnestunud saada kohest kontakti. Koer hoidis distantsi ning ei teinud minust kordagi jalutuskäigu ajal välja - ta oli alles hakanud kuudist välja tulema, seepärast polnud see ka ime, eriti pärast hülgamise üleelamist. Ka järgmine külastuskord jalutasin Cleidisega ja siis veel ja veel.. Eneselegi teadmata olime Cleidisega teineteise südametesse pugenud, nii et tervitas mind kaugelt rõõmuhäälitsustega. Tasapisi sai selgeks, et tegelikult on tegemist võrratu koeraplikaga, kes lihtsalt elanud üle julma trauma ning tollest ajast peale võtsin enda missiooniks Cleidis 'terveks ravida'. Olen Cleidist nullist peale õpetanud jalutama, alluma lihtsatele käsklustele ning olema jalutuskäigul pigem kõnekontaktiga kui rihmapingutusega hallatav. Olen koorinud Cleidise depressiivsena näiva kooriku maha ning tõin tema varjupaigapäevadesse rõõmu, väsitavaid jalutuskäike ning näitasin, et veel on inimesi, kes ei tee kunagi nii nagu tehti Cleidisele endale.
Minu kolmandaks jalutuspartneriks sai Cleidis, kellega ei õnnestunud saada kohest kontakti. Koer hoidis distantsi ning ei teinud minust kordagi jalutuskäigu ajal välja - ta oli alles hakanud kuudist välja tulema, seepärast polnud see ka ime, eriti pärast hülgamise üleelamist. Ka järgmine külastuskord jalutasin Cleidisega ja siis veel ja veel.. Eneselegi teadmata olime Cleidisega teineteise südametesse pugenud, nii et tervitas mind kaugelt rõõmuhäälitsustega. Tasapisi sai selgeks, et tegelikult on tegemist võrratu koeraplikaga, kes lihtsalt elanud üle julma trauma ning tollest ajast peale võtsin enda missiooniks Cleidis 'terveks ravida'. Olen Cleidist nullist peale õpetanud jalutama, alluma lihtsatele käsklustele ning olema jalutuskäigul pigem kõnekontaktiga kui rihmapingutusega hallatav. Olen koorinud Cleidise depressiivsena näiva kooriku maha ning tõin tema varjupaigapäevadesse rõõmu, väsitavaid jalutuskäike ning näitasin, et veel on inimesi, kes ei tee kunagi nii nagu tehti Cleidisele endale.